JAH, SEE JUHTUS MINUGA
MA OLEN IKKA SIIN
TÄNA OLEN NOOR ISA, TUGEVA KEHA JA MÕISTUSEGA
JAH, SEE JUHTUS MINUGA
MA OLEN IKKA SIIN
VAATAN ELU LÄBI TÜTREKESE JA TUNNEN TÄNULIKKUST
Taneli perre trügis vähk 2013 aasta kevadel.
Taneli ema meenutab: „Märtsi eelviimase reede pärastlõunal helises minu telefon. Lasteaia õpetaja teatas, et Tanel minestas ja talle kutsuti kiirabi. Haarasin asjad, ütlesin üle ukse töökaaslasele, et lasteaiast helistati, ma pean kohe minema. Lasteaias ootas mind juba toibunud laps, kelle kiirabi töötajad mulle üle andsid ja soovitasid kindlasti perearsti juurde minna.“
Edasi juba kirjutaski perearst Tanelile saatekirja vereproovi andmiseks. Ema arvas, et üheks päevaks on laps piisavalt üle elanud ning otsustas vereproovi jätta esmaspäevaks. Reede õhtul ilmusid lapse kehale esimesed täpid – tuulerõuged. Mõne aja pärast vaatas ema rõõmsalt õues toimetavat last ning mõtles, et varsti saab ta juba lasteaeda minna. Nii aga ei läinud.
Poiss oli nutune ja kurtis, et tal kõik luud valutavad, näidates valu allikana nii käsivartele, enim aga pahkluudele. Öösel tõusis palavik 40 kraadini, algas sõit Pärnu Haiglasse. Haiglas võeti Tanelilt vereproov. Valves olnud arst ütles, et jätab poisi haiglasse, kuna Tanel kurtis valusid jalgades.
Hommikul saadeti Tanel ultrahelisse. Esialgne diagnoos saadi juba lõunaks - leukeemia. Emale öeldi, et poiss viiakse kiirabiga Tallinna Lastehaiglasse. Järgneski Tallinnasse sõit, seal paigutati poiss EMO isolaatorisse, kuna Tanelil olid veel näha tuulerõugete villid. Laps vaid lamas ja ema nuttis.
Haiglas võeti Tanelilt luuüdi proov, mis kinnitas esialgset diagnoosi ja haigus sai selge nime Pre-B rakuline äge lümfoblastleukeemia (B-ALL) standardrisk (ravi jagatakse kolmeks raskusastmeks: standardrisk, keskrisk, kõrgrisk: Riskigruppidesse jaotamine toimub leukeemilistes blastsetes rakkudes toimunud kromosoomide arvu- ja struktuurimuutuste ning geenimutatsioonide alusel. Pre-B rakuline: agressiivne (kiiresti kasvav) leukeemia tüüp, mille puhul luuüdis ja veres leidub liiga palju B-rakulisi lümfoblaste ehk ebaküpseid valgeid vereliblesid).
Vähiravile anti start.
Esimestel päevadel suutis Tanel ennast vaevu liigutada, talle kanti üle nii punaverd kui trombotsüüte. Kuni oma kuuenda eluaastani oli ta olnud niivõrd terve, et ei teadnud tablettide võtmisest mitte midagi. Nüüd tuli see aga kiirkorras selgeks saada, sest päeva jooksul tuli võtta muljetavaldav hulk tablette. Ravi jooksul sai võetud kindlasti umbes tuhat tabletti.
Esimene rõõmustav uudis tuli õnneks kiirelt, kontrollitavas luuüdi proovis ei paistnud enam ühtegi haiget vererakku. Suve alguseks oli peres välja kujunenud „tavapärane rütm“. Järgiti hoolikalt raviarsti, suurepärase dr Orgulase juhiseid, toimusid regulaarsed sõidud Pärnust Tallinna Lastehaiglasse ravile. Ravil oli sageli kaasas ka Taneli vanaema, kui emal oli vaja töökohustusi täita.
Kuid ka tagasilöögid ei jäänud olemata.
Augustikuul ilmusid Taneli reitele vägagi tuulerõuge ville meenutavad täpid. Järgnes kiire sõit Tallinna Lastehaiglasse. Ning ootamatu diagnoos – vöötohatis. Õnneks ei mõjutanud tagasilöögid raviprotokolli järgimist.
2013.aasta suvel haiglas olles jõudis emani info, et toimub vähihaigete laste vanemate kokkusaamine. Uudishimu ajel otsustas ema kaema minna. Nii sattuski ta esimest korda Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit korraldatud vanemate juturingi. Kohtumisele, kus sai kuulata teiste perede lugusid, ka selliseid, mis ei lõppenud õnnelikult.
Juba 2013. aasta sügisel otsis pere viise, kuidas Tanel saaks naasta oma tavapärase elu juurde, hoolimata haigusest ja ravist. Kasutusel olid maskid, kui oli vaja poodi minna, desinfitseerivad rätikud, kodus seinal käte antiseptikumi dosaator. Dr Orgulasega läbi arutatud juhenditel sai Tanel taas lasteaias käia. Lasteaias olid loodud kõik tingimused, mida nõrga immuunsusega poiss vajas.
Lasteaed sai aga edukalt lõpetatud ning 2014. aasta 1. septembril alustas Tanel kooliteed.
Koostöö kooliga oli kogu raviaja suurepärane. Taneli klass sattus olema eriti väike – liitklass. Kehalise kasvatuse õpetaja arvestas Taneli haigusest ja ravimõjudest tulenevate piirangutega. Koolidirektor haaras kinni mõttest paigutada söökla juures olevate kraanikausside juurde käte desinfitseerimise vahendid. Mõni aeg hiljem märkis direktor, et selle tulemusena oli üle kogu kooli õpilaste haigestumine vähenenud.
Tanel mäletab haiglaravist seda, et arstid-õed olid toredad ja mängutoas oli alati midagi teha.
Tanel võttis viimased tabletid 2015. aasta oktoobris. Tanel oli ravi lõppedes alustanud õpinguid teises klassis. Põhikooli lõpetas poiss nii edukalt, et sai edasi õpinguid jätkata Pärnu Koidula Gümnaasiumis.
Taneli pere on alates 2014. aastast osalenud Liidu korraldatavatel seminaridel, kus pakutavad koolitused-loengud ja õhtused spontaansed juturingid aitasid ravi ajal ja aitavad praegugi vähitraumast paraneda. Samuti on nad Pardilaste kogukonnast leidnud mitmeid sõpru.
Täna on noormees 18-aastane ja ta elus on veelgi rõõmsaid muutusi, temast sai noor isa väikesele tütrekesele.
Tanel võttis oma loo kokku nii: „Täna olen noor isa, tugeva keha ja mõistusega. Kuigi põlved ei lase sporti ilusti teha, ei takista see trenni tegemist. Elus läheb hästi, ette on tulnud raskusi, aga need ei ole olnud ületamatud. Tänu Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule olen saanud palju vägevaid üritusi kogeda, sealt sõpru leidnud, saanud kuulata palju arendavaid loenguid, osaleda huvitavates töötubades, saanud vajalikku tuge ja nautida head seltskonda.“
🎗 15.veebruaril on vähihaigete laste päev - aitame koos võimendada iga lapse usku ja lootust ning aitame neil hoida alles homse päeva.
https://toeta.vahilapsed.ee
Annetustelefoni numbrid:
900 21 50, annetad 5€
900 21 10, annetad 10€
900 21 25, annetad 25€