Keemiaravi väikese vapra Lenna kooliteed ei takista

8-aastase Lenna ajukasvaja avastati peale pikale veninud peavalusid 2017. aasta jõulude ajal erakorralise meditsiini osakonnas. Tüdruku ravitee ei ole veel lõppenud ning kõige suuremat muret teeb teadmatus.

Tee diagnoosini oli pikk ja sümptomid olid Lenna ema Maia-Mari sõnul juba mõnda aega olemas. Millegipärast kuue ja poole aastase tüdruku seletamatute peavalude taga ajukasvajat arstid ei kahtlustanud. «Alustasime muidugi perearstist, kui lapsel pea valutas. Valutas juba kolm-neli nädalat, tegime igasugu analüüse ja tulemus oli see, et perearsti sõnul on lapsel D-vitamiini puudus,» rääkis ema. Kui ravimitest abi ei saanud, pöörduti lapsega korduvalt EMOsse, kuni ühel korral vaatas Lenna üle neuroloog, kes taipas kohe, milliseid uuringuid kiirelt vaja oleks.

Kaks päeva hiljem tehti Lennale magnetresonantstomograafia (MRT) uuring, mis näitas kasvajat, selle asukohta ja suurust. Kiirest järgnes juba operatsioon. «Sel hetkel oli küll hirm ja paanika, et mis nüüd saab. Ometigi kõik need sümptomid olid ju enne olemas. Lihtsalt see teadmine, et reaalselt on lapsel ajukasvaja, see teadmine tuli hästi järsku,» rääkis ema. Esimene operatsioon toimus kaks päeva enne jõule ning pühad veetis pere intensiivravis, kus elati Lenna paranemisele koos kaasa.

Kui esimene operatsioon oli rõhkude alandamiseks, et vähendada peavalusid ja prooviti saada koeproovid. Siis kuu hiljem toimus teine operatsioon, kus eemaldati ka osa kasvajast. Paraku on kasvaja asukoht ebasoodne ja risk närvisüsteemi vigastamiseks suur.

Kohe peale teist lõikust algas keemiaravi, mis kestab siiani. «Kõik räägivad, et tuleb vähk ja siis on keemiaravi, aga tegelikult see keemiaravi tundub minu jaoks küll lõputu,» rääkis Maia-Mari. Kokku peaks Lenna keemiaravi kestma 81 nädalat ehk oktoobri alguseni. Küll aga näeb ema hetkel, et sellega asi ei piirdu. «Antud keemiaravi on hoidnud kasvajat suurenemast, aga ega ta oluliselt vähenenud ka ei ole,» rääkis Maia-Mari. Lennal diagnoositud astrotsütoom tekitab tsüste. «Kui Lennal see avastati, oli kõige suurem tsüst kanamuna suurune, mis tõenäoliselt ka peavalusid tekitas. Nii palju on see keemiaravi kasvajat mõjutanud, et see tsüst on olulisemalt väiksemaks läinud,» sõnas ema.

Lennal on teise astme kasvaja ehk see on aeglase kasvuga, mistõttu on ka määratud ravi mõnevõrra kergem. «Käime Lennaga kuus paar päeva haiglas keemiaravis ja ülejäänud päevad on täitsa tavalised: mina käin tööl, Lenna käib koolis. Natuke vähem käib kehalises kasvatuses, aga muidu saab täiesti normaalselt hakkama,» rääkis Maia-Mari. Koolis on Lenna enda sõnul kõik toetavad ja mõistavad ja ei karju, sõnas tüdruk. Lenna on ema sõnul muutunud helitundlikumaks ning esimese klassi lapsed on kõike muud kui vaiksed. Siiski kiidavad nii ema kui tütar toetavat Kivimäe põhikooli. «Kui Lenna esimest korda juustest ilma jäi, lubati kõigil tüdrukutel koolis mütsi kanda. Ainuke, kes mütsi ei kandnud oli Lenna, sest see ajas tema sõnul pea sügelema,» rääkis ema. Kuigi esimese hooga sai tüdrukule ka parukas tehtud, siis seda on ta kandnud vaid ühe korra – lasteaia lõpupeol. Paruka toob ema praegugi välja ja sätib selle suure vaevaga tüdrukule pähe. Lenna meelest on see aga kole ja ajab pea kihelema ning ta tahab seda esimesel võimalusel ära võtta. «Lastel ei ole tegelikult parukaid vaja ja nad saavad täitsa edukalt ilma hakkama, rääkis ema. Palju etem on peapael,» nentis Maia-Mari.

Lenna tunneb enda sõnul enamikel päevadel ennast hästi. Viimasel ajal on jälle peavalud tekkinud, aga pärast seda, kui mitmed arstid uuesti läbi käidud ja ka kompuuter uuring tehtud, siis hetkel kahtlustatakse pingepeavalusid. Selle puhul saab Lenna abi massaažist. «See peavalu on terve pere väga ärevaks teinud, sest ei tea jälle mis see olla võib. Ärevus on muidugi üldiselt hästi suur ja ammu pole võimalik enam stressitaset mõõta,» rääkis ema. Sellepärast peakski tema sõnul Pardirallit toetama, sest nii aidatakse ka igasuguseid tugisüsteeme, mis on vähihaigete lastega peredele väga olulised. «Minu jaoks on Pardiralli ise juba teraapia, selle korraldamine, inimesed,» rääkis Maia-Mari. Lenna ravi toetab haigekassa. Maia-Mari on siiski arvestanud võimalusega, et ka neil võib vaja minna lisaabi. Teadmine, et on olemas võimalus lisaabiks, annab natukenegi hingerahu ja vähendab hirmu tuleviku suhtes. «Ajukasvajatega ongi niimoodi, et võib minna paremaks, aga ei pruugi. Me ei saa mitte midagi ette ennustada. Iga kord ootame ärevuses MRT tulemusi ja kunagi ei saa kindlalt teada, mis saab paari nädala pärast“. Selline teadmatus ongi ema sõnul kõige raskem.

Vähihaigete laste vanemate liit aitab peresid raskeima murega

Pahaloomulisse vähkkasvajasse haigestub Eestis keskmiselt 35 last aastas, kellest 75 protsenti jäävad pärast ravi elama. Vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks korraldatakse annetusaktsioon Pardiralli, mis lõppeb 8. juunil 15 000 vannipardi võiduajamise ja perepäevaga Kadrioru pargis. Korraldamises löövad kaasa agarad vabatahtlikud kolmest organisatsioonist: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, Kingitud Elu, Minu Unistuste Päev.

«Oleme igale annetajale ääretult tänulikud, nad ilmselt ise ei adugi, kui suur abi see vähihaigetele lastele on,» sõnas vähihaigete laste vanemate liidu koordinaator ja tugiisik Luive Merilai. Annetustega soovitakse kindlustada kõikidele vähiga võitlevatele lastele hädavajalik ravi ja peredele vajalikud tugiteenused.

«Tähtis on see, et kriisiolukorras leiab pere kiiresti psühholoogilist abi, saab taotleda erinevate tugiteenuste toetust, kui riiklikud võimalused on ammendunud või nende kättesaadavus kriisi lahendamiseks jääb hiljaks,» rääkis Merilai. «Juba teadmine, et sa pole oma mure ja karmi teekonnaga üksi, on suur lohutus. Lisaks ka ühiskonnale teadvustamine, et meie hulgas on peresid ja lapsi, kes vajavad märkamist, hoolimist, abi,» lisas ta.

Pardiralli annetuskeskkonnas on võimalik soetada endale pardinumber, teha head ja panna oma part võistlema.

Artikkel ilmus Postimehe Terviseportaalis, autor: Paula Rõuk, FOTO: Konstantin Sednev